13 Reasons Why. Loneliness.

Being surrounded by people does not eliminate the feeling of loneliness. You keep surrounding yourself with people in order to fill the void, but it does not seem to be working. New people every day, new, different, and interesting but the loneliness remains. To give up or to keep on trying? According to common knowledge, it takes 28 days to establish a new behavioural pattern. 

I was alone for 9 months, concentrating on studying. My family and acquaintances were left behind in another country. Being lonely did not bother me in a way to create the feeling on loneliness. But now, once back home and among family and friends, I feel lonelier than when I was alone. 

What seems to be missing is a purpose to wake up - I lost it by not having deadlines every day, every week, and by not consuming articles and books on a daily basis. What is still missing is the bigger picture, but I will get there. What the experience in the US gave was an understanding of a couple of fields I am interested in - international human rights law, criminal law, theory, and criminology, sociology of deviance, mental health law, and neuropsychology. And recycling and reducing food waste. 

Small, empty conversations seem to irritate, unless they are satirical and include some amount of black humour. But existential conversations are the more intriguing. 

Neljas nädal Venices//Phoenixis

Esmaspäeva hommikul ärkasime oma kodus Venices tavapäraselt - tegin hommikusöögi, vaatasime hommikusi uudiseid -, kui Janno teatas kella 10-11 vahel, et Phoenixis toimub iduettevõtete nädal ja Jeff kutsus külla lubadusega mõnda inimest tutvustada. Jeff - härrasmees, kes oli 2016. a suvel Nizzas üks mentoritest (chief mentor).

Vaatasime, millal täpselt üritus toimub, ning üllatus-üllatus - algas samal päeval, 20. veebruaril ning kestis 24. veebruarini. Seega - hakkasime asju pakkima, rentisime auto kella 14ks ja sõitsime samal päeval Phoenixisse (596 km, 6 tundi sõitu + söögipaus).

Hele auto - sobilik kõrbes

Sõime tee ääres oleva väikse linnakese BBQ kohas, kus Jannol õnnestus endale kogemata võileib tellida kanafilee asemel.

Kana = võileib kanaga

Ööbimiskoha leidsime viimasel hetkel enne Phoenixisse sisenemist, sest keset kõrbe levi ei olnud. Linna jõudsime 22:30. Ööbisime Phoenixi kesklinnas motelli sarnases kohas - magamiseks oli ok.

Motell Phoenixi kesklinnas

P.S. Ajavahe Los Angelesega +1 tund, Eestiga -9 tundi.

Teisipäeval kell 11 tuli motellist välja registreerida. Motellis oli hommikusöök hinna sees, kuid hommikusööki pakuti administraatori laua kõrval pisikeses kapikeses. Seega, hommikusöögile me ei läinud. Enne seda hakkasime aga endale järgnevaks neljaks päevaks kodu otsima - Airbnb's enam selleks hetkeks kodusid ei olnud, Booking.com valikuid oli samuti vähe, kuid kasutasime esimest korda Hotwire.com'i.

Otsisime lähedalt hommikusöögi koha. Hommikusöök - Jannole omlett, Kaisale tšilli.

Hommikusöök @Matt's Big Breakfast

Phoenix on Miami järel kõige soojem linn Ameerika Ühendriikides, mis meie jaoks oli tore uudis. Linn keset kõrbe - siin on nt kaktuste botaanikaaed. Nägime vahelduseks päikest ja selget taevast ning mantli/talvejope leidsime auto pagasnikusse.

Ilmaennustus

Phoenixi kesklinn

Seejärel jalutasime autosse tagasi, sõitsime järgmisesse peatuspaika Mesas - sisseregistreerimine kell 14, kuid just siis, kui keerasime tänavale kus ööbimiskoht asus, oli seal liiklusõnnetus juhtunud ning tee oli blokeeritud (sõiduauto ja veoauto ei suutnud koos kurvi läbida üheaegselt seoses pööramisraadiuste erinevusega). Tegime kaks ringi ümber ööbimispaiga lootusega leida mõni kõrvaltee, kuid ei - lõpuks parkisime teisele poole teed (kahe suuna vahel oli eraldussaar trammirööbastega) ja registreerisime end hotelli pagasita. Ööbimiskoht Econo Lodge Inn Mesa - viisakam ja suurem kui eelmine peatuspaik, hommikusöögi ala oli samuti suurem ning sisaldas toole-laudu.

Õhtul sõitsime Scottsdale'i - rajoon Phoenixis, 20 min autosõidu kaugusel Mesast, kus on kunstigaleriid, meelelahutuseks mõeldud rajoon ja suunatud rohkem turistidele. Jalutasime ringi  - seal oli park, kus ühel pardil olid pojad ning ilusad kauboilikud tänavad ja majad tuledega ehitud.

Kell Scottsdales

Pardipere

Park Scottsdales

Scottsdale

Õhtusöögiks valisime itaalia restorani ja lasanje. Toidu kõrvale toodi küüslaugusai, mille suutsime kahepeale peaaegu täielikult ära süüa.

Lasanje @Buca di Beppo Italian

Tagasi parklasse jalutades möödusime klaasipuhuja töökoja vaateaknast, kus parasjagu vaasi puhuti.

P.S. Pokemonis tuli täna esimest korda öökull!

Polemon - Hoothoot!

Phoenix on vaesem kui Los Angeles ning kliima on suviti kuum, turiste on samuti vähem - seetõttu on siin ka kodutuid ja kerjavaid inimesi palju vähem, mis oli meeldiv vaheldus. Natuke imelikke  inimesi oli ikka liikvel, kuid kodutute laagreid tähele ei pannud. Nii, nagu Los Angeles ei ole ühtset linna südant, ei ole seda ka Phoenixis, mis turistile linna avastasime teeb keeruliseks - üks hea koht jalutamiseks ongi Scottsdale, lisaks ka botaanikaaed, loomaaed, liblikate park, akvatoorium. Linnas on väga palju ülikoolide hooneid.

Kolmapäeval ärkasime kell 8 hommikul, sõime hommikuks (hommikusööki pakutakse 6-9) piima helvestega. Lõunaks läksime kesklinna Arizona Teaduskeskusesse (Arizona Science Center) ning registreerisime end iduettevõtete nädalale. Boonus - lisaks sellele, et üritus ise on tasuta, sai seal iga päev ka tasuta lõuna 12-14 vahel + tasuta Red Bulli. Janno sai 12:30 kokku Kirkiga, keda Jeff talle tutvustas ja mina jalutasin senikaua ringi ning otsisin Foursquarest mõne hea kohviku cappuccino jaoks (siin tavalistes toidukohtades pakutakse tavalist musta kohvi, cafe lattet ja cappuccinot ei pakuta). Kohvi asus 850 m kaugusel, jalutasin sinna ning kohapeal otsustasin jääga macha latte kasuks (kõrbe kliima). Kohvipoe, Songbird Coffee & Tea House, aias olid toolid ja lauad, istutasin ühele neist end maha ning võtsin lahti Elon Muski biograafia. Aias luusis lisaks mulle ringi must kass, kes pigem meenutas musta pantrit.

Must panter

Macha latte

Seejärel jalutasin ürituse toimumispaika tagasi, valisime food truckist endale lõuna.

Toit!

Siga salatiga

Kell 14, 15 ja 16:30 käisin kolmes erinevas loengus, millest kõik olid inspireerivad ja rääkisid sellest, kuid ettevõtjad ise on alustanud, kuidas nad sotsiaalmeediat kasutavad ning kuidas kliendi rahulolu mõõta protsessi erinevates etappides. Päeva tsitaat kõlas tõlgituna umbes selliselt: "Iga veebileht on deitimisleht imeliku inimese jaoks"). Kokkuvõttes rõhutakse siin pidevalt, kui oluline on toote või teenusega rääkida oma lugu, millega inimesed samastuda saaksid ja peab olema haavatav ja avatud.

Tegelikult olid kõik toolid inimestega täidetud..

Õhtul läksime tänava pitchile, esimene Phoenixis, mis kujutas endast 10 erineva idee esitlemist võistlusena 10 erineva inimese poolt. Auhinnaks 50 000 dollarit.

Päikseloojang

Järgmine kord rendime sellise auto

Street pitch

Seejärel kohtusime Jeffiga, kelle soovitusel suundusime tai restorani Thai Basil. Janno rääkis enda elust, Jeff enda omast ning mina sõin (kõigist kolmest vedas mul toiduga kõige enam).

Panang karri

Neljapäeva hommikul magasime hommikusöögi maha, kuid ühendasime tasuta lõuna ja hommikusöögi. Lõunasöögi valik tuli täna teha nelja erineva food trucki vahel, kuid kui eile meil toidu valikuga vedas, siis seekord saime sooja võileiva - mulle maitses, Jannole mitte. Ühtlasi tundub, et kõikjale, kuhu lähme, suudame tuua ka külma ilma - neljapäev oli jahe ja tuuline, kuid õnneks endiselt päiksepaisteline.

Peale lõunat suundusin loengule, mis keskendus alustava ettevõtte juriidilistele probleemidele (mida silmas pidada).

Kokkuvõttes peaks igal alustaval ettevõttel olema juriidiline nõustaja

Kell 15 pidas loengu üks noormees ettevõttest Zapier. Ta rääkis enda kogemustest ning sellest, kuidas ettevõte on saanud 1,5 miljonit kasutajat ilma turunduseelarveta. Ühtlasi tõi ta näitena Pipedrive (Eesti ettevõte, mida eile mainis ka Jeff).

Zapier

Seejärel sõitsime koju, mina jalutasin kohalikku kasutatud rõivaste poodi (40 min jalutuskäik). Kui olin küllalt mittetulemusliku riiete  läbivaatuse lõpetanud, kutsusin Janno järgi ning läksime õhtust sööma. Valituks osutus seekord kreeka restoran Pita Jungle, kus pakuti ka sangriat - kokkuvõttes oli hea õhtusöök. Mul parem kui Jannol, kes valis kanawrapi vs minu kreekapärane antipasto maitsmistaldrik erinevate hummuste, falafelite jms.

Õnnestunud toiduvalik

Natuke õnnestus täiendada ka suveniiride varu, kuid tundub, et paljud asjad jäävad taas viimasele hetkele, s.h. postkaardid.

Reede hommikul vaatasin presidendi kõnet ja vastuvõttu, Janno magas samal ajal. Seejärel läksime tasuta lõunale Arizona Ülikooli - meekana pruuni riisiga. Seejärel kaks loengut - esimeses rääkis üks naine kuidas tema karjäär on kujunenud ja kuidas ta 7 kuuga tõi turule uue toote (vee, mis on looduslikult maitsestatud).

Maitsevee saamislugu

Teine loeng - üks noormees, küllalt kogenematu esineja, rääkis meeskonnatööst. Peale loenguid käisime söömas ja siis läks Janno ürituse lõpupeole, mina senikauaks lähedalasuvasse raamatupoodi. 19:40 korjasin Janno uuesti peale, sest lubasime kell 20 Jeffi ja ta naise Juliaga Scottsdales kokku saada. Kuna meil tuli aga kodunt ka veel läbi käia (tahtsime neile Mesikäpa kommi ja suitsujuust  viia), siis jäime hiljaks nagu meile kombeks - jõudsime peaaegu kell 21. 

Janno annab Jeffile ja Juliale üle juustu ja kommi

Seejärel liikusime karaoke baari.

Jeff oli valmis laulma ning ühtlasi oli tal kaks taustalauljat. Nad valisid laulud välja ja viisid oma soovid DJ-le, kuid paar tundi hiljem ei olnud neid ikka ette kutsutud ja selleks ajaks olid nad juba jõudnud üht-teist baarist lisaks võtta. Lõpuks tippisid  nad DJ-d (s.t andsid altkäemaksu) ja said ühe laulu, mis lõppude lõpuks oli vale laul.

Jeff ja taustalauljad

Kell 2 hakkasime koju liikuma, viisin enne ka Jeffi-Julia koju.

Jeff lubas eelmisel õhtul (õhtu alguses) laupäeva hommikul hommikusöögi teha, seega sõitsime nende juurde. Jeff tegi tuuri aias - neil kasvavad kodus apelsinid, mandariinid, greibid.. Lisaks on neil aias kanad, vutid, paabulinnud...

Apelsinipuu

Kui Jeff Eesti ajaloo kohta küsis ja Janno vastata püüdis

Wilson küsib harjamist

Tuli välja, et Jeff ei olnud parimas vormis ja läksime hoopis rantšosse (LON's at the Hermosa) hommikusöögile.

Klassikaline interjöör Arizonas

Kõik valisid eggs benedict, ilm oli ilus ja koht oli kena.

Vahelduseks üks koht, kus pakuti lisaks mustale kohvile ka cappuccinot

Arizona kaktused

Kuna Jeffile ja Juliale meeldib soodsalt poodides käia, siis viisid nad meid poodi nimega Last Chance (Viimane Võimalus, III tase) - tegemist on poega, kuhu Nordstromi (I tase) ja Nordstrom Rack (II tase) jäägid tuuakse. Eesti vaste - kujutage ette, et Stockmanni tooted viiakse edasi Stockmanni tütarpoodi, kus müüakse neid soodushinnaga ja mis sealt üle jäävad, viiakse omakorda veel kolmanda taseme poodi, kus on omakorda allahindlus. Vot selline pood ongi  Viimane Võimalus  - ja mis teeb selle poe eriliselt see, et kui nn Stockmanne on üle riigi palju ja ka teise taseme Stockmanne on palju, siis Viimaseid Võimalusi on ainult üks terves riigis. Eesti puhul ei ole hullu, kui ainuke pood on nt Tallinnas, aga kujutage ette, et terve Euroopa peale on üks pood, kuhu inimesed üle Euroopa kokku sõidavad. Igatahes, selles poes me käisime. Arvestades selle unikaalsust on pood üllatavalt väike - ühel korrusel ja pindala veidi suurem kui keskmisel Comarketil.

Last Chance 

Kuid mitteüllatuslikult leidsin lõpuks ühe mantli  ja see oli ka kõik.

Minu üks mantel - hakkab muutuma klassikaliseks iga reisi osaks enda mantlivaru täiendada

Ausalt öeldes oli inimesi liiga palju, vahed liiga väiksed ja riietusruumi järjekord liiga pikk, et rahulikult otsida. Küll aga olid Jeff ja Julia väga tublid - nad suutsid kõik vahed läbi vaadata ja päris palju ka osta, s.h. talvejoped, sest nad kolivad aprillis Itaaliasse ja muretsesid, et külmuvad ära seal. 

Edukamad poodlejad - Jeff ja Julia

Pool 4 hakkasime Los Angelese poole tagasi liikuma, auto pidime ära andma hiljemalt 23:30.

Pühapäeval saime kokku Larryga, kellega Janno tutvus ühel üritusel Santa Monicas. 14:30 pidime olema Griffithi observatooriumi treppide juures. Sinna jõudmine võttis aga aega 2,5 tundi, seega kell 12 hakkasime liikuma ja kuna üks buss jäi vahele (+20 min), siis enamuse teest saime sõita bussiga, aga lõpus võtsime ikkagi Uberi.

Teekond

Bussi ja Uberi vahepeal õnnestus mul külmutatud jogurtit veel leida - nelja erineva maitsega.

Külmutatud jogurt - soolane karamell, taro, matcha, draakonivili

Griffithis oli lisaks Larryle ka tema vend. Läksime matkarajale ja üritasime leida head vaadet Hollywoodi sildile.

Observatoorium ja Los Angeles

Silt paistab - peaaegu käeulatuses! 

... aga poisid nuputavad ikka, kuidas sildile lähemale jõuda enne pimedust

Õnneks Larry käis üksinda vaatamas, kas ussid magavad või ei

Peale jalutuskäiku läksime neljakesi Larry soovitusel Havai BBQ-sse (värske kookosvesi!).

@Ono Hawaiian BBQ

Seejärel kojusõit - kestus 1,5 tundi ja kaks erinevat bussi. Koduteel võtsin Starbucksist veel cappuccino (kolmas Starbucksi külastus kogu reisi jooksul, olen end vaos hoidnud). Jõudsime koju, kui tähtsaimad Oscarid veel jagamata olid - parim mees-, naisosatäitja ja parima filmi Oscar.

Oscarid

Samme kokku: 19 371

Täna, esmaspäeval 27. veebruaril on Janno terve päeva tööd teinud ja mina käisin magneteid ning postkaarte otsimas Venice rannas. Üllatuslikult oli see ülesanne pea sama raske kui riiete otsimine. Eile alustasin ka pakkimisega, homse päeva sisu veel ei tea - ideaalis tahaks korraks veel rannas käia. Kolmapäeva lõuna ajal hakkame lendama, et Eestisse jõuda neljapäeva pärastlõunal. Elu on siin endiselt huvitav - täna hommikul räägiti uudistes kahe noore poisi surnukehade leidmisest (kaks eraldiseisvat juhtumit - üks ilmselt loodusõnnetuse tagajärjel (jõgi ujutas üle, kui tormi oli)), praegu on uudistes, kuidas lennuk 5 inimesega pardal majadesse sisse sõitis... 10 minutit hiljem ja uudistes tagaajamine Venicel.

Lõpetuseks üks pilt meie elutoast:

Elutuba Venices - mõlemal on oma diivan

Ja ilmast - täna oli jahe, homme on jahe, kuid kolmapäevast lubab päikseliseks ja soojaks minna.

Kolmas nädal San Joses//Los Angeleses

Nädal jätkus San Joses - esmaspäeva esimese poole olin kodus ning õhtupoolikul käisin poodlemas.

Tulemus: kaks paari suvekingi,  lokitangid ja nipet-näpet. Riiete ostlemisega kõige edukam ei ole olnud - üks paar pikki pükse reisi algusest, sest kaasas ühtegi paari ei olnud ja ilma oli külm.

Üks varasemalt proovitud toode - Blowout ning ühe toote olen neist jõudnud ka siin ära proovida - CoverGirli BB kreem, mis minu nahale ei sobi (liiga kuivatav ja vähese katvusega). Ja vasakpoolseid kingi olen ka saanud siin kanda :)

Janno käis Alariga kohtumas ning San Franciscos nn värbamisüritusel - inimesi oli olnud väga palju, kuid tegemist oli pigem Teeviida sarnase üritusega. Kokkuvõte - ei olnud kasulik üritus.

Viisakad riided vahelduseks

Järjekord nn Teeviidale

Koju jõudsime 8-9 vahel: Taavi läks magama ning Lea oli veel linna peal kolleegidega. Seega - rahulik õhtu.

Teisipäev - kodune päev, ka Leal oli kodukontori päev.

Kaisa hommikusöögid San Joses - puder, kohv ja vesi

Janno hommikusöögid - muna, peekon ja piim ning Lea leib

Vahepeal käisime Macy's Marc Jacobsi kotti vaatamas, mille eelmisel nädalal broneerinud olin ning näitasin Jannole nn Euroopa tänavat. Sõime külmutatud mahla ning nautisime päikest.

Külmutatud mahl, mis maitses nagu külmutatud jogurt - sobilik palavaks päevaks

Magustoidule päikse käes järgnes lõunasöök kaubanduskeskuse jahedas restoranis. Valik sai tehtud Foursquare alusel nagu ikka.

Parimad olid nn pelmeenid üleval paremas nurgas. Vasakpoolse supini ei jõudnudki sel päeval - lasime kaasa pakkida. 

Ostsime Leale ja Taavile külalislahkuse eest tänuks 4 pudelit veini (2 punast, 2 valget) ja sõitsime koju tagasi viimasele õhtusöögile Lea ja Taaviga (grillkana lisanditega).

Veinipoes leidus ka limonaadi

Kolmapäev - aeg sõita Los Angelesse, auto tuli üle anda hiljemalt 22:00 ja sõiduaeg 6 tundi. Plaanisime tagasi sõita maantee nr 1 kaudu (mööda rannikut, kurviline ja üherealine  tee - aeglane, kuid ilusate vaadetega).

Rannik, mis mulle meenutas Iirimad (kus ma käinud ei ole, kuid millisena seda ette kujutan)

Janno piilub

Peaaegu Mustang maanteel nr 1

Läänerannik San Franciscost lõunapool läbi katkise klaasi

Jõudsime peaaegu McWay joani, kui pidime tagasipöörde tegema, sest sild oli vihmasadude tulemusena kokku vajunud. Seega - sõitsime tagasi peaaegu sinna, kust alustasime ja käisime mehhiko restoranis söömas.

Janno ja mehhiko toit - rõõmus nägu, kuid tegelikult suured sõbrad ei ole

Juustuga täidetud paprika ning avokaado Kaisale

Pool 4 alustasime uuesti teed Los Angelese poole ja nüüd juba vaikselt muretsedes. Veerand 10-ks jõudsime koju, viisime pagasi tuppa ja siis sõitsime lennujaama. Andsime auto üle 21:40. Lõpp hea, kõik hea. Autol olnud kraapsude kohta ei öeldud midagi. Õhtusöögiks sõime eelmise päeva lõunasöögi ülejääke - suppi ja nuudleid.

P.S. Meie kodu uks Venice-s on vahepeal üle värvitud!

Justkui uus!

Neljapäev - tööpäev. Õhtul läksin jalutama (10 000 sammu oli vaja täis kõndida), kuid astusin teel sisse ka maniküürisalongi, et aeg kirja panna - mind pandi tooli istuma ning tehti maniküür kohe ära (hind - 45 dollarit; maniküüri tegija - mees, ilmselt Vietnamist, inglise keele oskus vähene). Vahepeal hakkas  juba pimedaks minema ja seetõttu pidin koju tagasi liikuma (pimedas üldjuhul õhtuti üksi väljas ei liigu). Uudistes räägitakse siin palju ilmast, homseks on tormihoiatused - toit on varutud, s.h. esimest korda ka lehtkapsast.

Reede - kodune päev, kui väljas on viimaste aastate (uudised - viimase 20 aasta) suurim torm. Meie maja jäi puudest ja üleujutustest puutumata, kuid uudistes jäid mõned autod tänaval üleujutuse kätte, majad kukkusid puude otsa (või siis vastupidi), elektriliinid kukkusid maha, tees oli auk.

Laupäev - saime kokku Kristinaga ning käisime A.O.C.-s söömas (klaas veini - 17 eurot). Janno sõi omletti, mis siin on tihti rulli keeratud või pooleks murtud ning midagi keskele pandud ja kõrvale serveeritakse kartuleid, ning mina ja Kristina valisime pardi. Viisime nende perele sinepit, Mesikäpa komme, suitsujuustu ja kingid. Peale seda jalutasime Beverly Hillsini - sinna jõudes hakkas tibutama, seega sõitsime bussiga Santa Monicasse. Selleks ajaks oli tibamine üle jäänud ning jalutasime koju.

Tormi jäänused tänaval

Teel võtsin Urth kohvikust -  populaarne kohvik Venice peatänaval, kus keskendutakse orgaanilisele toidule - boba ehk mullitee. 10 000 sammu tuli ka ilusti täis.

Pühapäev - päike paistis, seega jalutasime Santa Monicasse.

Venice ja palmid

Käisime söömas Cha Cha Chickenis (Foursquare hinnang 9.2 - maksimaalne on 10.0).

Janno sõi kookosega kana, kuid kookose maitset ei tundnud

...ja mina salatit (aga ei midagi erilist)

Tagasiteel koju - järjekordne seinamaaling Venice Main Streetil

Homme on Ühendriikides riigipüha - Presidendi päeva, seega pered naudivad pikka nädalavahetust (kuna ametlikult on siin 14 puhkusepäeva, siis iga lisapäev on teretulnud).

Varsti koju! Nädala aja pärast oleme juba Tallinnas (ja koolipingis)